Tekst ja fotod

  1. Pildimaterjali esimene eelistus on professionaalne digifoto. Amatöörfotode kasutamisel eelistame töötlemata kuju ja teeme vajalikud korrektuurid ise. Digifotode puhul jälgige pildi suurust — kui pikselites on pildi küljed alla 1000 pikseli, on pilt väike. Vajadusel saame skaneerida paberkandjal fotosi — läikega fotod annavad parema tulemuse, trükistelt skaneerituid tuleks võimalusel vältida. Ise skaneerides tuleb tavasuuruses foto skaneerida 1:1 ja 300 dpi-ga. Kui on soov trükises pilti suuremalt kasutada, tuleb skaneerimisel resolutsiooni (dpi) suurendada. Skaneeritud pildid tuleb salvestada tif formaati või minimaalse kompressiooniga jpg.
  2. Paberkandjal pildimaterjal peab olema tähistatud.
  3. Materjalidega peab kaasas olema sisukord ja fotode allkirjad. Samuti peab tekstis olema ära näidatud fotode vm illustratiivse materjali soovituslikud asukohad.
  4. Tekst peab olema rtf, doc või docx formaadis, soovitavalt ühes tekstifailis. Mahukamate väljaannete puhul võivad olla eraldi tekstifailid vastavalt sisukorrale.
  5. Tekst peab olema sisestatud tekstisisestusreegleid silmas pidades (vt allpool) ja korrektuur tellija poolt juba tehtud.


Tekstisisestusest — oluline just pikemate tekstide puhul

  1. Ainult üks tühik korraga — kaks tühikut ei tohi kõrvuti asetseda. Samuti ei tohi tühikute abil moodustada tabeleid, selleks valige Insert Table/ Lisa tabel. Tulpade joondamiseks kasutage TAB klahvi (asub klaviatuuril Caps Locki peal). Kui tahate pealkirja vms teksti lehe keskele saada, kasutage keskele joondust.
  2. Tekstirida lõigu sees ei tohi vahetada ENTER klahviga — arvuti teeb seda ise. Vastasel juhul ei teki vabalt voolavat teksti.
  3. Lõigu eraldamine — eelnev lõik eraldatakse järgnevast ENTER klahviga. Taandrea tekitamiseks ärge kasutage tühikuid ega tabulaatori klahvi TAB, vaid tehke seda dokumendi määratlusi muutes (Wordis Format/Paragraph/Special/First line).
  4. Uuele leheküljele jõudmiseks ei tohi kasutada tühje ridu. Järgmisele leheküljele siirdumiseks on Wordis klahvikombinatsioon CTRL+ENTER (mõlemat klahvi tuleb korraga vajutada). Tühjade ridade kasutamine uuele leheküljele saamiseks on vale, kuna hiljem teises arvutis võivad lehekülgede vahetused sattuda valesse kohta.
  5. Sõnade rõhutamiseks kasutage rasvast kirja või kaldkirja, mitte suuri tähti ega tühikuid, st ei tohi lüüa ühe sõna tähtede vahele sõrenduse saavutamiseks tühikuid. Mõne sõna läbivalt suurte tähtedega kirjutamine tuleb erandkorras kõne alla vaid lühikestes reklaamtekstides, mitte küljenduses.
  6. Paarismärkide (sulud, jutumärgid) ja teksti vahele, mida nad ümbritsevad, pole vaja tühikut. Kui jutumärgid või sulud algavad, siis on tühik enne ja kui lõpevad, siis pärast vastavat märki. Koma, punkt, semikoolon, koolon, küsi- ja hüüumärk ning sidekriips järgnevad vahetult tekstile, nendele märkidele ei eelne kunagi tühikut.
  7. Interneti ja e-posti aadressides ei ole kunagi tühikuid.
  8. Mitte segi ajada sidekriipsu ja mõttekriipsu, ülakoma ja rõhumärki! Trükitehnikas on kasutusel kolme erinevat sorti kriipsu: sidekriips, kuni-kriips ja mõtte-kriips, mida tuleb korrektselt kasutada. Need leiate erisümbolite alt: Insert/Lisa > Symbol/ Sümbol >Special characters/Erimärgid
    Sidekriips (-) kasutatakse poolitamisel, käändelõpu lisamisel, paarissõnadel, sümboli või nime lisamisel sõnale, nt: arvuti- ja töölaud; AS-le; õed-vennad; Peipsi-äärne, T-särk.
    Kuni-kriips ehk N-kriips (–) kasutatakse miinusmärgina ja kuni-märgina numbrite vahel, aga ka muudes ühendites, nt: –9,5; lk 2–7; Tallinn–Berliin.
    Mõttekriips ehk M-kriips (—) see on komast tugevamat pausi märkiv kirjavahemärk ja nõuab erinevalt eelmistest märkidest tühikuid, nt: Kogu õhtu olevat ta olnud büroos ning — küllap ma juba usun! — usinasti tööd teinud.
    Rõhumärgi ( ´ ) tunneb ära sellest, et see tuleb eestikeelsel klaviatuuril välja alles vastava klahvi teistkordsel vajutamisel (ja siis tuleb kohe kaks tükki korraga).
    Ülakoma ( ‘ )klahv asub kohe ENTER klahvi kõrval ja Õ tähe all.
  9. Sõnu pole vaja poolitada, seda teeb vajadusel küljendusprogramm. Vastasel juhul teksti hiljem muutes võib poolituskoht nihkuda rea lõpust keskele.
  10. Automaatika kasutamine grammatikas on vastunäidustatud ja ka emakeele reeglite vastane (töötab inglise keele reeglite järgi). Tools/ AutoCorrect alt tuleks maha võtta kõik linnukesed.

 

Ja lõpetuseks – kui suudad naerda iseenda üle, on kõik hästi:

Kaks arvutispetsi sõidavad autoga. Ootamatult mootor seiskub. Proovivad käima saada, ei midagi. Võtavad oma tehnilised teadmised kokku ja otsustavad: paneme kõik asjad kinni, lähme korraks päris välja ja siis tuleme sisse tagasi, ehk hakkab käima!

/Meie naljaraamat /